image image image
Estonian - etRussian (CIS)English (United Kingdom)
Eke Nurm | Person search | KRDX Media
Tiidrek Nurme leidis Keeniast treeningpartneri, kelle toob Eestisse kaasa 1. jaanuaril Keeniasse treeninglaagrisse sõitnud Tiidrek Nurme kasutab hooajaks valmistumisel uut mudelit ning võistleb talvel hallis vaid ühe korra: Eesti meistrivõistlustel 3000 meetri jooksus. - DELFI
07.01.2013 16:23:00 DELFI Tartu kirikute jõuluaeg ja aastavahetus Tartu Jaani kirik
21.12.2012 10:37:00 POSTIMEES Eerini esinduskauplus nüüd avatud! Minu Väike Maailm - Eerini, Villapai ja Nurme Seebi esinduspood Tallinnas, Telliskivi 60A. Avatud T-L 11-19, detsembris ka pühapäeviti 11-17. Kõige suurem kaubavalik - tule ja suhtle otse tootjatega!
17.12.2012 14:00:00 RSS Nurme apteegi juhataja: õiguskantsler eksib * Apteegi asutamispiirangu kaotamine ei alanda ravimite hinda ega too apteeke maale tagasi, leiab Nurme apteegi juhataja Nurme apteegi juhataja Tiiu Vaha soovib, et õiguskantsler loobuks soovist kaotada apteegi asutamise piirangud. Õiguskantsleri meelest on apteegi asutamispiirangud põhiseadusega vastuolus ja ta tegi sel sügisel riigikogule ettepaneku vastuolu kõrvaldada. „Seadust peab austama ka õiguskantsler,” põhjendas Tiiu Vaha [...]
13.12.2012 16:00:33 RSS Nurme ja Noot trotsisid krossijooksu EM-il üliraskeid tingimusi Tiidrek Nurme ja Andi Noot trotsisid pühapäeval Eesti koondise koosseisus Ungari pealinnas Budapestis murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlustel üliraskeid tingimusi. Kuuest eestlasest parima etteaste teinud Nurme pidas võistlust olude tõttu oma elu raskeimaks võistluseks.
11.12.2012 00:00:00 RSS Tiidrek Nurme sai krossijooksu EMil 28. koha Kuus Eesti pikamaajooksjat võistlesid täna Ungari pealinnas Budapestis murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlustel. Neist parimana sai meeste põhiklassis võistelnud Tiidrek Nurme 84 lõpetaja seas 28. koha. - DELFI
09.12.2012 16:32:00 DELFI Enamik Eesti krossijooksu koondisest jõudis Budapesti enne tulekahjut Ungari pealinnas Budapestis toimuvad pühapäeval krossijooksu Euroopa meistrivõistlused. Budapesti lennujaamas puhkes täna hommikul aga tulekahju, mistõttu on lennuliiklus peatatud. - DELFI
07.12.2012 16:06:00 DELFI Külalugude ülesvõtja kandideerib rahvusvahelisele auhinnale Kaks eestlast jõudsid rahvusvahelise maaeluteemalise foto-videokonkursi «ÜPP – tagasipöördumine tulevikku» finalistide hulka. Konkurss, mille peavõitja kuulutatakse välja 14. detsembril Brüsselis, oli pühendatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 50 aasta juubelile.
07.12.2012 08:55:00 POSTIMEES Tartusse tuli Soome raamatukunsti tipp Kummad on ilusamad, kas Eesti või Soome kauneimad raamatud? Igaüks saab neid ise võrrelda, kui läheb Tartu kõrgema kunstikooli raamatukokku Tolstoi tänava õppehoones. Seal on kaks näitust kõrvuti.
06.12.2012 09:19:00 POSTIMEES Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht: väiketalud on ohus Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kaul Nurm püüab mõjutada Brüsseli ametnikke tegema otsuseid, mis aitaksid ellu jääda ka Eesti peretaludel.  
26.11.2012 08:46:00 POSTIMEES Euroopa kärpekirves raiub Eesti maaelu Kui ÜPP eelarvet kärbitakse, lööb see eriti valusalt Eesti maaelu, sest MAKi ehk maaelu arengu toetusi plaanitakse kärpida poole rohkem kui otsetoetusi. - Maaleht
23.11.2012 11:50:00 DELFI Jalakäijad ei jõua rohelise tulega üle tee Jalakäijad pole rahul valgusfooride tsüklitega - kus põleb roheline tuli liiga lühikest aega, kus tuleb seda jällegi liiga kaua oodata.
22.11.2012 23:38:00 POSTIMEES Kui minister ja karu kokku põrkavad, pole rohestamist vaja Olukorras, kus poolt Eesti ala katab mets ja viiendik põllumaast on kasutusest väljas, tundub greening’u nõue kohatu. - Maaleht
22.11.2012 15:00:00 DELFI ETKL pidas kongressi ja võttis vastu kongressi deklaratsiooni Talupidajate Keskliit korraldas 16. novembril Türil oma korralise kongressi teemal  "EL Maaelupoliitika tulevik kui taluelu ja toidutootmise kestvuse tagatis“. Kongressile esinesid ettekannetega ETKLi juhatuse esimees Kalle Hamburg, põllumajandusminister Helir -Valdor Seeder, ETKLi peadirektor Kaul Nurm, PM maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban ja vastavate ETKLi esindajad MAKI töörühmades. Kongress võttis ühehäälselt vastu alljärgneva deklaratsiooni: Eestimaa Talupidajate Keskliidu kongressi „ EL Maaelupoliitika tulevik kui taluelu ja toidutootmise kestvuse tagatis“  deklaratsioon Euroopa Liit on taas kord reformimas oma ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) ning kavandab selle uuenenud kujul jõustamist alates 2014. aastast. Liikmesriigina on ka Eesti vastutav uue poliitika kujundamise ja selle rahastamise eest. Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid tulenevad EL aluslepingutest, kuid ÜPP kujundamisel tuleb arvestada mitmete globaalsete teguritega nagu maailma rahvastiku ja sellega seotud toidunõudluse kasv, kliimamuutused ja üha suurenev surve keskkonnale, sealhulgas veepuudus paljudes maailma piirkondades, mis piirab põllumajandussaaduste tootmist. Iga Eesti talu ja põllumees konkureerib toiduaineteturul oma kolleegidega Eestis, Euroopas ja üle maailma. Et sellises konkurentsis edukalt toime tulla on oluline, et konkurentsitingimused oleksid ligilähedaselt võrdsed kõigi erinevates maades ja erineva suurusega tootjate jaoks. Sellest tulenevalt peab ETKL oluliseks ÜPP  otsetoetuste ehk I samba tasemete ühtlustamist EL liikmesriikide vahel aastatel 2014-2020. Kuid me ei luba seda teha II samba ehk maaelu arengukava vahendite vähendamise arvelt. Leiame, et maaelutoetused on Eesti põllumajandusele ja maaelule laiemalt veelgi olulisemad kui I samba otsetoetused. Kui otsetoetuste tasemed ja nende saamise tingimused otsustatakse Euroopa Liidu tasandil, siis maaelumeetmete eesmärgid ning makstavate toetuste tingimused kujundatakse siinsamas Eestis. Tootmisest lahtiseotud otsetoetuste kaudu pole võimalik põllumajandusliku tootmise iseloomu ega taset olulisel määral suunata, võimaldades isegi põllumajandussaadusi üldse mitte toota. Samas maaelumeetmed moodustavad tõelise ja olulise osa põllumajanduspoliitika kujundamisest. Piltlikult väljendudes on otsetoetused „kala“, mida jagatakse ja maaelumeetmed „õng“, mis tagab kalapüügi jätkusuutlikkuse. Maaelu arengukava võimaldab suunata eelarvevahendeid olulisteks investeeringuteks ja innovatsiooni esilekutsumiseks, ühistegevuse soodustamiseks, põlvkondade vahetuse abistamiseks taludes, keskkonnasõbralikke tootmismeetodite, sh mahetootmise innustamiseks, loomade pidamiseks liigiomastel pidamisviisidel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks põllumajandusmaastikel, erametsade säästlikuks majandamiseks, regionaalsete erisuste leevendamiseks, toidulaua mitmekesistamiseks ja muu maaettevõtluse edendamiseks, luues töökohti ja pakkudes teenuseid maapiirkondades. Käesolev programmiperiood on tõestanud, et vahendite võrdne jagunemine ÜPP kahe samba vahel on end Eestis igati õigustanud ning liikumine vanade liikmesriikide mudeli suunas, kus keskmiselt 80% vahenditest makstakse välja otsetoetustena ja vaid 20% läbi II samba, ei ole meie oludes sobilik. Leiame, et otsetoetuste taseme tõusu korral peab vastavalt tõusma ka II samba rahaline maht, et säiliks tänane 50/50 proportsioon. Sõltuvalt ÜPP läbirääkimiste tulemusest võib võrdse jagunemise saavutamiseks osutuda vajalikuks ka vahendite paindlik ümberpaigutamine I sambast II sambasse. Otsetoetused annavad hektaripõhise jaotusmehhanismi kaudu olulise finantsvõimenduse ja seeläbi konkurentsieelised suurtel pindadel majandavatele ettevõtetele, kutsudes nii esile põllumajanduse kontsentreerumise väikesearvulise ettevõtjate  rühma kätte. Tootmise edasine kontsentreerumine koosmõjus globaliseerumisega suurendab aga meie põllumajandussektori kolmandate riikide kapitali kontrolli alla libisemise ohtu. Leiame, et kontsentratsioonil on kriitiline piir, millest üle liikumine ohustaks rahvuslikku toidujulgeolekut ja toetame seetõttu Euroopa Komisjoni ettepanekut otsetoetuste väljamaksetele ülempiiride seadmiseks. Kohalikke olusid arvestades peame soovitavaks seada Euroopa Komisjoni ettepanekust isegi madalamad ülempiirid, et tasandada I samba otsetoetuste hektaripõhisest jagamisest tingitud konkurentsimoonutusi erineva suurusega põllumajandusettevõtete vahel. Euroopas nähakse ühise põllumajanduspoliitika ühe prioriteedina multifunktsionaalse, peretaludel ja säästlikul majandamisel põhineva mudeli kindlustamist, tagamaks ressursside säästlik kasutus ning nii sotsiaalselt kui majanduslikult kestlik tootmine. Oleme tulevasi arenguid prognoosides veendunud, et Eesti jätkuv kaugenemine sellest mudelist ja tootmisvahendite koondumine üksikute suurtootjate kätte ei ole pikemas perspektiivis ei säästlik ega kestlik  majandusmudel. Kindlustamaks nende suurettevõtete kõrval ka  traditsioonilise hajutatud talupidamise jätkumine ja maaelu mitmekesine areng on oluline suunata maaelutoetused eelkõige ja esmajärjekorras võimalikult laia ringi väikeste ja keskmise suurusega peretalude tegevuse toetamiseks. Uus maaelu arengukava peab aitama neil saavutada kõrget lisandväärtust, mitmekesistada tootmist ja parandada Eesti isevarustatust näiteks aiandussaaduste, väikeloomade ja linnukasvatuse osas, tagades lisaks otseturustusel ja lühikestel turuahelatel rajaneva turustusmudeli laialdane levik toodetu tarbijani viimiseks. Peame jätkuvalt oluliseks anda maaelutoetuste taotlemisel eeliseid väiksematele ettevõtetele, noortalunikele ja mahetootjatele ning neile, kes pole varem investeeringutoetustest osa saanud. Ühtlasi tuleb tagada, et uuel perioodil oleks välistatud toetusõiguste formaalne teesklemine läbi ettevõtete tükeldamise ja tütarettevõtete loomise. Eelnevale tuginedes pöördume  Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete poole taotlusega kaitsta Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja seda kindlustava mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel Eesti põllumajandussektori tasakaalustatud arengu huve. Meie huvides on Eesti peredel põhinevate talumajapidamiste säilimine ja elujõuline areng, mitte põllu .ja metsamajanduse jätkuv kontsentreerumine. Pidades konkurentsitingimuste ühtlustamist liikmesriikide vahel oluliseks nendime siiski, et Eesti vajab lisaks otsetoetuste võrdsustamisele, ka tugevat II sammast, mille meetmete rahaline maht peab olema vähemalt sama, kui ühise põllumajanduspoliitika I sambal ehk otsetoetustel. Eesti pikaajaline toidujulgeolek ja maakogukondade elujõulisus saavad tugineda vaid taludel, mis lisaks toidutootmisele kannavad edasi ka meie kultuuripärandit, mitte rahvusvahelistel suurkorporatsioonidel, mis näevad maaelanikes pelgalt odavat palgatööjõudu. Seetõttu peabki talude positsiooni kindlustamine ja teadlik eelisarendamine olema Eesti rahvuslik huvi ja meie põllumajanduspoliitika nurgakivi. Just ÜPP II sammas pakub selleks suurepäraseid võimalusi. Metsamajanduslik kontsentratsioon lisada Kõigepealt öelda, mida tahame ja siis mida ei taha. Vastu võetud 16. novembril, 2012. aastal Türil Eestimaa Talupidajate Kongressi poolt  
21.11.2012 19:30:00 RSS Eestimaa Talupidajate kongress keskendus põllumeeste tulevikule Reedel toimus Türil Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) kongress „EL maaelupoliitika tulevik kui taluelu ja toidutootmise kestvuse tagatis“  
18.11.2012 19:15:00 POSTIMEES Talupidajad: ei saa saavutada rohkem Euroopat väiksema eelarvega Talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm kritiseeris Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Herman van Rompuy ettepanekut vähendada mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2014-2020 kogueelarve mahtu kümne ja põllumajanduseelarve mahtu kuue protsendi võrra.
18.11.2012 15:20:29 POSTIMEES Müüa maja, 3 magamistuba Nurme põik , 365 000 EUR Harjumaa, Viimsi vald, Haabneeme, Nurme põik, 5 tuba, 2 korrust, kinnistu, kivimaja, valmis, uus, ehitatud 2007, kogupind 274 m², krunt 1 460 m², rõdu 10 m², panipaik, TV, terrass, elekter, garderoob, tööstusvool, pakettaknad, parkett, garaazh, 365 000 EUR 1332.12 EUR/m2 Müüa ruumikas kahekorruseline maja Haabneemes. Maja I korrusel suur elutuba, avatud köök, kabinet. II korrusel kaks vannituba ja 3 magamistuba. Sisustus stiilne, disaintapeedid, Siemensi köögitehnika, e-spring veepuhastussüsteem, trepikäsipuu- sepiskäsitöö, vitraazklaasid, kvaliteetsed aknad/uksed (Viking Window), tammespooniga siseuksed, põrandatel naturaalne tammeparkett. San. ruumides keraamilised plaadid, Villeroy & Bochi sanitaartehnika,vesipõrandaküte, sundventilatsioon. Helista ja küsi lisa Sirje 5033072 Vaata lisa >>
16.11.2012 16:01:56 RSS 16. novembril kell 9.00 toimub Türil Eestimaa Talupidajate Keskliidu kongress „EL maaelupoliitika tulevik kui taluelu ja toidutootmise kestvuse tagatis\". - DELFI
15.11.2012 16:37:00 DELFI Piiamatootmine kvoodiga ja kvoodita Eesti piimandust ootab ees võimalus toimida vabaturu tingimustes – kellele on kvootide kadumine šanss, aga kellele hoopis oht? - Maaleht
15.11.2012 09:55:00 DELFI 12.11.2012   Esmaspäev, 12. november Kell 7 Hommikuprogramm: Täistundidel Rahvusringhäälingu uudised, 7.15 hommikupalvus: EELK Tallinna praostkonna abipraost, Konsistooriumi avalike suhete nõunik, õpetaja  ARHO TUHKRU  + 7.30 ajalehtede tutvustus +7.45 IISRAELI  MINUTID - toimetab MARGIT PRANTSUS + teated TÄNA Kell 8 Uudised, SAATEKAVA + 8.15 vaimulik mõtisklus - JAAN TAMMSALU + 8.40 ÕNNESOOVID Kell 9 Uudised + 9.15 hommikupalvuse kordus + 9.30 hommikuintervjuu + 9.45 teated Kell 10 Uudised, ning seejärel RAADIOKANTSEL, kus EENOK HAAMER loeb oma isa, HARRI HAAMERI jutlust Kell 11 Uudised, SAATEKAVA siis PIIBLIVÕTI – Pühakirja sõnumit selgitab  HELARI PUU; kl 11.30  JÄRJEJUTT: Golda MEIRi mälestuste raamatut “MINU ELU“, loeb MARGIT PRANTSUS Kell 12 ERR uudised, SAATEKAVA, teated;  12.30 Piibel kaanest kaaneni: LAHKUMINE EGIPTUSEST (2 Ms 12 : 37 - 13:10) Pühakirja selgitab Rannamõisa kog õp AARE KIMMEL Kell 13 OLEVISTE TUND:  mikrofoni ees on kaks koorijuhti, koguduse meeskoori dirigent KAIA KANT ja naiskoori dirigent URVE  PIHLAK Kell 14 AU SU NIMELE: stuudios on RIHO KUPPART ja AET BARINOV Kell 15 ERR uudised; SAATEKAVA ja TEATED, 15.30 venekeelne pooltund Kell 16 LINNULENNUL: Isadepäeva erisaates   on TÕNU ja RITA PAJU, kes  kaudselt on olnud otsekui  isaks-emaks JUHHELI laululaste liikumisele. Saatejuht on ÜLO NIINEMÄGI Kell 17 Teated, kl 17.05 IISRAELI MINUTID, 17.15 vaimulik mõtisklus, 17.40 PIIBLIVÕTI Kell 18 Uudised, SAATEKAVA; kl 18.30 JÄRJEJUTT: GOLDA MEIRI mälestuste raamatut “MINU ELU“, loeb MARGIT PRANTSUS Kell 19 ORTODOKSIA saates räägib diakon KRISTOFOROS PARTS seekord ALEKSANDRIA  ülempiiskop JOHANNES Armulisest; evangelist ja apostel MATTEUSest  ja munkpreester TIHHONist. Sarja toimetab LIINA KÜTSON Kell 20 PERERINGIS: KOGUDUSE KODU. Jõhvi Adentkogudus ehitas endale kiriku Kell 21 Loeb ILMAR SIRKEL lastele  UNEJUTTU; seejärel hilisõhtune SAATEKAVA ja RAADIOKANTSEL: pastor PEERER ROOSIMAA jutlus – JAAKOBI EESKUJU ISANA Kell 22 PR ja R 7 ühissaade MEIE –INIMESED : vestlusringis on KERSTIN KASK, INGMAR KURG ja AVO ÜPRUS. Kõneldakse INIMEStest ja  PROJEKTIDEST Kell 23 Vaimulik mõtisklus, kl 23.30 Piiblivõti - Pühakirja sõnumit selgitab HELARI PUU, kl 23.50 IISRAELI MINUTID Kell 24 Piibliõppesaates SÕNA jätkame iganädalaselt Uue Testamendi käsitlemist. Tänase saate teema on 2 PEETRUSE KIRI. Stuudios on PEETER ROOSIMAA, LEHO PALDRE ja  TIIDREK NURME. Sarja autor on  MARI  JÄRG Kell 1 öösel KÜLALISESTUUDIO: ILU MUUSIKAS. Oma mõtteid jagab Haapsalu Baptistikoguduse muusikatöö juht, Haapsalu Muusikakooli viiuliõpetaja  TAIMI KOPLI, kes ppar päeva tagasi tähistas oma esimest juubelit. Vestlust juhatab MARE PIHLAK   Teisipäeval:          kl 5.45 PÄEVA VAIMULIK MÕTISKLUS kl 6 PIIBEL KAANEST KAANENI kl 6.45 PIIBLIVÕTI kl 7 HOMMIKUPROGRAMM
11.11.2012 15:17:49 RSS
<< Start < 11 13 15 16 17 18 19 20 > End >>
Fin-Ram OÜ raamatupidamisteenused
Copyright © 2014. Meediaregister.