image image image
Estonian - etRussian (CIS)English (United Kingdom)
Eke Nurm | Person search | KRDX Media
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht: väiketalud on ohus Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kaul Nurm püüab mõjutada Brüsseli ametnikke tegema otsuseid, mis aitaksid ellu jääda ka Eesti peretaludel.  
26.11.2012 08:46:00 POSTIMEES Euroopa kärpekirves raiub Eesti maaelu Kui ÜPP eelarvet kärbitakse, lööb see eriti valusalt Eesti maaelu, sest MAKi ehk maaelu arengu toetusi plaanitakse kärpida poole rohkem kui otsetoetusi. - Maaleht
23.11.2012 11:50:00 DELFI Jalakäijad ei jõua rohelise tulega üle tee Jalakäijad pole rahul valgusfooride tsüklitega - kus põleb roheline tuli liiga lühikest aega, kus tuleb seda jällegi liiga kaua oodata.
22.11.2012 23:38:00 POSTIMEES Kui minister ja karu kokku põrkavad, pole rohestamist vaja Olukorras, kus poolt Eesti ala katab mets ja viiendik põllumaast on kasutusest väljas, tundub greening’u nõue kohatu. - Maaleht
22.11.2012 15:00:00 DELFI ETKL pidas kongressi ja võttis vastu kongressi deklaratsiooni Talupidajate Keskliit korraldas 16. novembril Türil oma korralise kongressi teemal  "EL Maaelupoliitika tulevik kui taluelu ja toidutootmise kestvuse tagatis“. Kongressile esinesid ettekannetega ETKLi juhatuse esimees Kalle Hamburg, põllumajandusminister Helir -Valdor Seeder, ETKLi peadirektor Kaul Nurm, PM maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban ja vastavate ETKLi esindajad MAKI töörühmades. Kongress võttis ühehäälselt vastu alljärgneva deklaratsiooni: Eestimaa Talupidajate Keskliidu kongressi „ EL Maaelupoliitika tulevik kui taluelu ja toidutootmise kestvuse tagatis“  deklaratsioon Euroopa Liit on taas kord reformimas oma ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) ning kavandab selle uuenenud kujul jõustamist alates 2014. aastast. Liikmesriigina on ka Eesti vastutav uue poliitika kujundamise ja selle rahastamise eest. Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid tulenevad EL aluslepingutest, kuid ÜPP kujundamisel tuleb arvestada mitmete globaalsete teguritega nagu maailma rahvastiku ja sellega seotud toidunõudluse kasv, kliimamuutused ja üha suurenev surve keskkonnale, sealhulgas veepuudus paljudes maailma piirkondades, mis piirab põllumajandussaaduste tootmist. Iga Eesti talu ja põllumees konkureerib toiduaineteturul oma kolleegidega Eestis, Euroopas ja üle maailma. Et sellises konkurentsis edukalt toime tulla on oluline, et konkurentsitingimused oleksid ligilähedaselt võrdsed kõigi erinevates maades ja erineva suurusega tootjate jaoks. Sellest tulenevalt peab ETKL oluliseks ÜPP  otsetoetuste ehk I samba tasemete ühtlustamist EL liikmesriikide vahel aastatel 2014-2020. Kuid me ei luba seda teha II samba ehk maaelu arengukava vahendite vähendamise arvelt. Leiame, et maaelutoetused on Eesti põllumajandusele ja maaelule laiemalt veelgi olulisemad kui I samba otsetoetused. Kui otsetoetuste tasemed ja nende saamise tingimused otsustatakse Euroopa Liidu tasandil, siis maaelumeetmete eesmärgid ning makstavate toetuste tingimused kujundatakse siinsamas Eestis. Tootmisest lahtiseotud otsetoetuste kaudu pole võimalik põllumajandusliku tootmise iseloomu ega taset olulisel määral suunata, võimaldades isegi põllumajandussaadusi üldse mitte toota. Samas maaelumeetmed moodustavad tõelise ja olulise osa põllumajanduspoliitika kujundamisest. Piltlikult väljendudes on otsetoetused „kala“, mida jagatakse ja maaelumeetmed „õng“, mis tagab kalapüügi jätkusuutlikkuse. Maaelu arengukava võimaldab suunata eelarvevahendeid olulisteks investeeringuteks ja innovatsiooni esilekutsumiseks, ühistegevuse soodustamiseks, põlvkondade vahetuse abistamiseks taludes, keskkonnasõbralikke tootmismeetodite, sh mahetootmise innustamiseks, loomade pidamiseks liigiomastel pidamisviisidel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks põllumajandusmaastikel, erametsade säästlikuks majandamiseks, regionaalsete erisuste leevendamiseks, toidulaua mitmekesistamiseks ja muu maaettevõtluse edendamiseks, luues töökohti ja pakkudes teenuseid maapiirkondades. Käesolev programmiperiood on tõestanud, et vahendite võrdne jagunemine ÜPP kahe samba vahel on end Eestis igati õigustanud ning liikumine vanade liikmesriikide mudeli suunas, kus keskmiselt 80% vahenditest makstakse välja otsetoetustena ja vaid 20% läbi II samba, ei ole meie oludes sobilik. Leiame, et otsetoetuste taseme tõusu korral peab vastavalt tõusma ka II samba rahaline maht, et säiliks tänane 50/50 proportsioon. Sõltuvalt ÜPP läbirääkimiste tulemusest võib võrdse jagunemise saavutamiseks osutuda vajalikuks ka vahendite paindlik ümberpaigutamine I sambast II sambasse. Otsetoetused annavad hektaripõhise jaotusmehhanismi kaudu olulise finantsvõimenduse ja seeläbi konkurentsieelised suurtel pindadel majandavatele ettevõtetele, kutsudes nii esile põllumajanduse kontsentreerumise väikesearvulise ettevõtjate  rühma kätte. Tootmise edasine kontsentreerumine koosmõjus globaliseerumisega suurendab aga meie põllumajandussektori kolmandate riikide kapitali kontrolli alla libisemise ohtu. Leiame, et kontsentratsioonil on kriitiline piir, millest üle liikumine ohustaks rahvuslikku toidujulgeolekut ja toetame seetõttu Euroopa Komisjoni ettepanekut otsetoetuste väljamaksetele ülempiiride seadmiseks. Kohalikke olusid arvestades peame soovitavaks seada Euroopa Komisjoni ettepanekust isegi madalamad ülempiirid, et tasandada I samba otsetoetuste hektaripõhisest jagamisest tingitud konkurentsimoonutusi erineva suurusega põllumajandusettevõtete vahel. Euroopas nähakse ühise põllumajanduspoliitika ühe prioriteedina multifunktsionaalse, peretaludel ja säästlikul majandamisel põhineva mudeli kindlustamist, tagamaks ressursside säästlik kasutus ning nii sotsiaalselt kui majanduslikult kestlik tootmine. Oleme tulevasi arenguid prognoosides veendunud, et Eesti jätkuv kaugenemine sellest mudelist ja tootmisvahendite koondumine üksikute suurtootjate kätte ei ole pikemas perspektiivis ei säästlik ega kestlik  majandusmudel. Kindlustamaks nende suurettevõtete kõrval ka  traditsioonilise hajutatud talupidamise jätkumine ja maaelu mitmekesine areng on oluline suunata maaelutoetused eelkõige ja esmajärjekorras võimalikult laia ringi väikeste ja keskmise suurusega peretalude tegevuse toetamiseks. Uus maaelu arengukava peab aitama neil saavutada kõrget lisandväärtust, mitmekesistada tootmist ja parandada Eesti isevarustatust näiteks aiandussaaduste, väikeloomade ja linnukasvatuse osas, tagades lisaks otseturustusel ja lühikestel turuahelatel rajaneva turustusmudeli laialdane levik toodetu tarbijani viimiseks. Peame jätkuvalt oluliseks anda maaelutoetuste taotlemisel eeliseid väiksematele ettevõtetele, noortalunikele ja mahetootjatele ning neile, kes pole varem investeeringutoetustest osa saanud. Ühtlasi tuleb tagada, et uuel perioodil oleks välistatud toetusõiguste formaalne teesklemine läbi ettevõtete tükeldamise ja tütarettevõtete loomise. Eelnevale tuginedes pöördume  Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete poole taotlusega kaitsta Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ja seda kindlustava mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel Eesti põllumajandussektori tasakaalustatud arengu huve. Meie huvides on Eesti peredel põhinevate talumajapidamiste säilimine ja elujõuline areng, mitte põllu .ja metsamajanduse jätkuv kontsentreerumine. Pidades konkurentsitingimuste ühtlustamist liikmesriikide vahel oluliseks nendime siiski, et Eesti vajab lisaks otsetoetuste võrdsustamisele, ka tugevat II sammast, mille meetmete rahaline maht peab olema vähemalt sama, kui ühise põllumajanduspoliitika I sambal ehk otsetoetustel. Eesti pikaajaline toidujulgeolek ja maakogukondade elujõulisus saavad tugineda vaid taludel, mis lisaks toidutootmisele kannavad edasi ka meie kultuuripärandit, mitte rahvusvahelistel suurkorporatsioonidel, mis näevad maaelanikes pelgalt odavat palgatööjõudu. Seetõttu peabki talude positsiooni kindlustamine ja teadlik eelisarendamine olema Eesti rahvuslik huvi ja meie põllumajanduspoliitika nurgakivi. Just ÜPP II sammas pakub selleks suurepäraseid võimalusi. Metsamajanduslik kontsentratsioon lisada Kõigepealt öelda, mida tahame ja siis mida ei taha. Vastu võetud 16. novembril, 2012. aastal Türil Eestimaa Talupidajate Kongressi poolt  
21.11.2012 19:30:00 RSS Eestimaa Talupidajate kongress keskendus põllumeeste tulevikule Reedel toimus Türil Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) kongress „EL maaelupoliitika tulevik kui taluelu ja toidutootmise kestvuse tagatis“  
18.11.2012 19:15:00 POSTIMEES Talupidajad: ei saa saavutada rohkem Euroopat väiksema eelarvega Talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm kritiseeris Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Herman van Rompuy ettepanekut vähendada mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2014-2020 kogueelarve mahtu kümne ja põllumajanduseelarve mahtu kuue protsendi võrra.
18.11.2012 15:20:29 POSTIMEES Müüa maja, 3 magamistuba Nurme põik , 365 000 EUR Harjumaa, Viimsi vald, Haabneeme, Nurme põik, 5 tuba, 2 korrust, kinnistu, kivimaja, valmis, uus, ehitatud 2007, kogupind 274 m², krunt 1 460 m², rõdu 10 m², panipaik, TV, terrass, elekter, garderoob, tööstusvool, pakettaknad, parkett, garaazh, 365 000 EUR 1332.12 EUR/m2 Müüa ruumikas kahekorruseline maja Haabneemes. Maja I korrusel suur elutuba, avatud köök, kabinet. II korrusel kaks vannituba ja 3 magamistuba. Sisustus stiilne, disaintapeedid, Siemensi köögitehnika, e-spring veepuhastussüsteem, trepikäsipuu- sepiskäsitöö, vitraazklaasid, kvaliteetsed aknad/uksed (Viking Window), tammespooniga siseuksed, põrandatel naturaalne tammeparkett. San. ruumides keraamilised plaadid, Villeroy & Bochi sanitaartehnika,vesipõrandaküte, sundventilatsioon. Helista ja küsi lisa Sirje 5033072 Vaata lisa >>
16.11.2012 16:01:56 RSS 16. novembril kell 9.00 toimub Türil Eestimaa Talupidajate Keskliidu kongress „EL maaelupoliitika tulevik kui taluelu ja toidutootmise kestvuse tagatis\". - DELFI
15.11.2012 16:37:00 DELFI Piiamatootmine kvoodiga ja kvoodita Eesti piimandust ootab ees võimalus toimida vabaturu tingimustes – kellele on kvootide kadumine šanss, aga kellele hoopis oht? - Maaleht
15.11.2012 09:55:00 DELFI 12.11.2012   Esmaspäev, 12. november Kell 7 Hommikuprogramm: Täistundidel Rahvusringhäälingu uudised, 7.15 hommikupalvus: EELK Tallinna praostkonna abipraost, Konsistooriumi avalike suhete nõunik, õpetaja  ARHO TUHKRU  + 7.30 ajalehtede tutvustus +7.45 IISRAELI  MINUTID - toimetab MARGIT PRANTSUS + teated TÄNA Kell 8 Uudised, SAATEKAVA + 8.15 vaimulik mõtisklus - JAAN TAMMSALU + 8.40 ÕNNESOOVID Kell 9 Uudised + 9.15 hommikupalvuse kordus + 9.30 hommikuintervjuu + 9.45 teated Kell 10 Uudised, ning seejärel RAADIOKANTSEL, kus EENOK HAAMER loeb oma isa, HARRI HAAMERI jutlust Kell 11 Uudised, SAATEKAVA siis PIIBLIVÕTI – Pühakirja sõnumit selgitab  HELARI PUU; kl 11.30  JÄRJEJUTT: Golda MEIRi mälestuste raamatut “MINU ELU“, loeb MARGIT PRANTSUS Kell 12 ERR uudised, SAATEKAVA, teated;  12.30 Piibel kaanest kaaneni: LAHKUMINE EGIPTUSEST (2 Ms 12 : 37 - 13:10) Pühakirja selgitab Rannamõisa kog õp AARE KIMMEL Kell 13 OLEVISTE TUND:  mikrofoni ees on kaks koorijuhti, koguduse meeskoori dirigent KAIA KANT ja naiskoori dirigent URVE  PIHLAK Kell 14 AU SU NIMELE: stuudios on RIHO KUPPART ja AET BARINOV Kell 15 ERR uudised; SAATEKAVA ja TEATED, 15.30 venekeelne pooltund Kell 16 LINNULENNUL: Isadepäeva erisaates   on TÕNU ja RITA PAJU, kes  kaudselt on olnud otsekui  isaks-emaks JUHHELI laululaste liikumisele. Saatejuht on ÜLO NIINEMÄGI Kell 17 Teated, kl 17.05 IISRAELI MINUTID, 17.15 vaimulik mõtisklus, 17.40 PIIBLIVÕTI Kell 18 Uudised, SAATEKAVA; kl 18.30 JÄRJEJUTT: GOLDA MEIRI mälestuste raamatut “MINU ELU“, loeb MARGIT PRANTSUS Kell 19 ORTODOKSIA saates räägib diakon KRISTOFOROS PARTS seekord ALEKSANDRIA  ülempiiskop JOHANNES Armulisest; evangelist ja apostel MATTEUSest  ja munkpreester TIHHONist. Sarja toimetab LIINA KÜTSON Kell 20 PERERINGIS: KOGUDUSE KODU. Jõhvi Adentkogudus ehitas endale kiriku Kell 21 Loeb ILMAR SIRKEL lastele  UNEJUTTU; seejärel hilisõhtune SAATEKAVA ja RAADIOKANTSEL: pastor PEERER ROOSIMAA jutlus – JAAKOBI EESKUJU ISANA Kell 22 PR ja R 7 ühissaade MEIE –INIMESED : vestlusringis on KERSTIN KASK, INGMAR KURG ja AVO ÜPRUS. Kõneldakse INIMEStest ja  PROJEKTIDEST Kell 23 Vaimulik mõtisklus, kl 23.30 Piiblivõti - Pühakirja sõnumit selgitab HELARI PUU, kl 23.50 IISRAELI MINUTID Kell 24 Piibliõppesaates SÕNA jätkame iganädalaselt Uue Testamendi käsitlemist. Tänase saate teema on 2 PEETRUSE KIRI. Stuudios on PEETER ROOSIMAA, LEHO PALDRE ja  TIIDREK NURME. Sarja autor on  MARI  JÄRG Kell 1 öösel KÜLALISESTUUDIO: ILU MUUSIKAS. Oma mõtteid jagab Haapsalu Baptistikoguduse muusikatöö juht, Haapsalu Muusikakooli viiuliõpetaja  TAIMI KOPLI, kes ppar päeva tagasi tähistas oma esimest juubelit. Vestlust juhatab MARE PIHLAK   Teisipäeval:          kl 5.45 PÄEVA VAIMULIK MÕTISKLUS kl 6 PIIBEL KAANEST KAANENI kl 6.45 PIIBLIVÕTI kl 7 HOMMIKUPROGRAMM
11.11.2012 15:17:49 RSS 08.11.2012   Neljapäev, 8. november 07:00 Hommikuprogramm: Täistundidel Rahvusringhäälingu uudised, 7.15 hommikupalvus: EELK LÜGANUSE koguduse õpetaja, VIRU Vangla kaplan JAANUS KLAAS  +  7.30 ajalehtede tutvustus + teated TÄNA 08:00 Uudised, SAATEKAVA + 8.15 vaimulik mõtisklus - JAAN TAMMSALU + 8.40 ÕNNESOOVID 09:00 Uudised + 9.15 hommikupalvuse kordus + 9.30 hommikuintervjuu + 9.45 teated 10:00 ERR Uudised, seejärel RAADIOKANTSEL:  TARMO LIGE jutlus teemal – KOHTUMINE ISAGA 11:00 ERR uudised, SAATEKAVA siis PIIBLIVÕTI – Pühakirja selgitab MEEGO REMMEL 11.30 JÄRJEJUTT: Golda MEIRI mälestusteraamat “MINU ELU“, loeb MARGIT PRANTSUS 12:00 ERR keskpäevased uudised; SAATEKAVA, teated; kl 12.30 PIIBEL KAANEST KAANENI: TARVIS ON TALLE (2 Moos 11: 1- 12:10) Pühakirja selgitab Rannamõisa kog õpetaja AARE KIMMEL Kell 13 Piibliõppesaates SÕNA jätkame iganädalaselt Uue Testamendi käsitlemist. Tänase saate teema on TEINE  PEETRUSE KIRI. Kõnelevad PEETER ROOSIMAA, LEHO PALDRE ja TIIDREK NURME. Sarja autor on  MARI  JÄRG Kell 14 KÜLALISESTUUDIO: ILU MUUSIKAS. Oma mõtteid jagab Haapsalu Baptistikoguduse muusikatöö juht TAIMI KOPLI, kes peatselt tähistab oma esimest juubelit. Vestlust juhatab MARE PIHALK Kell 15 ERR uudised; SAATEKAVA ja TEATED, 15.30 venekeelne pooltund Kell 16 EESTIMAA, ÄRKA saates oleme Pirita kloostris ja uurime, mida tähendab alanud usuaasta nii kloostrielanikele kui katoliku kirikule Eestis. Saate paneb kokku HELLE AAN Kell 17 TEATED, 17.15 vaimulik mõtisklus; kell 17.40 PIIBLIVÕTI Kell 18 ERR uudistesaade PÄEVAKAJA, SAATEKAVA; kl 18.30  JÄRJEJUTT: GOLDA MEIRI mälestuste raamatut “MINU ELU“,loeb MARGIT PRANTSUS Kell 19 KÄSIKÄES: SU PAREM KÄSI TOETAB MIND. Isadepäevaeelses saates vahendavad oma kogemusi  ALLA NÕMMIK, JAANUS AEDLA ja EHA LOBJAKAS Kell 20 IISRAEL ja MEIE : PÜHA MAA RÄNDURID ja RÄNNAKUD. Stuudos on  Tallinna Jaani koguduse õpetaja ARNE HIOB ja saatejuhina  ÜLO NIINEMÄGI Kell 21 jätkab KÜLLIKE VALK lastele UNEJUTTUde lugemist enda kirjutatud raamatust OTT, VANAISA ja TEISED; siis SAATEKAVA ning RAADIOKANTSEL. Arhiivilindilt  OSKAR OLVIKu piiblitund: KÕLBELISE PUHTUSE NÕUDED (1Ts 4,4-5) Kell 22 PR ja R7 ühissaates ILMAELU on Hiiumaal teenivad vaimulikud TARMO KÄHR, ENN VEEVO ja TIMO LIGE Kell 23 Vaimulik mõtisklus; 23:30 Piiblivõti - Pühakirja sõnumit selgitab MEEGO REMMEL südaööl OLEMINE ja OLEMASOLEMINE: raadioloengu teemal – GOOTI MÜÜT AJASTUS ja INIMESTES ehk NÕIDUSEST,  peab teoloog ja medievist EINAR LAIGNA Kell 1 öösel ÜHESKOOS: AVATUD KAARDID. Paarisuhteteemalist saatesarja jätkavad KAIE ja RAIN SIIM rääkides kihluseajast ning sellele eelnevatest otsustavatest valikutest   Reedel:                  kl 5.45  VAIMULIK MÕTISKLUS kl 6  PIIBEL KAANEST KAANENI kl 6.45  PIIBLIVÕTI kl 7 HOMMIKUPROGRAMM
07.11.2012 21:49:23 RSS 07.11.2012   Kolmapäev, 7. november 07:00 Hommikuprogramm: Täistundidel Rahvusringhäälingu uudised, 7.15 hommikupalvus: EELK LÜGANUSE koguduse õpetaja, VIRU Vangla kaplan JAANUS KLAAS  +  7.30 ajalehtede tutvustus + teated TÄNA 08:00 Uudised, SAATEKAVA + 8.15 vaimulik mõtisklus - JAAN TAMMSALU + 8.40 ÕNNESOOVID 09:00 Uudised + 9.15 hommikupalvuse kordus + 9.30 hommikuintervjuu + 9.45 teated 10:00 ERR uudised, siis RAADIOKANTSEL: OSKAR OLVIKU arhiivipiiblitund:  APOSTLI MANITSUSED PÜHAKS ELUKS           11:00 ERR uudised, SAATEKAVA siis PIIBLIVÕTI – Pühakirja selgitab MEEGO REMMEL, 11.30 JÄRJEJUTT: Golda MEIRI mälestuste raamat “MINU ELU“, loeb MARGIT PRANTSUS 12:00 ERR uudised, teated, saatekava; kl 12.30 PIIBEL KAANEST KAANENI: ROHUTIRTSUD. (2. Moos. 10: 12 - 29  Pühakirja selgitab Rannamõisa kog õp AARE KIMMEL Kell 13 MEIE MISJON: VABATAHTLIK KOGUDUSETÖÖ. Oma kogemusi jagavad EELK-sse aastaks tööle tulnud Norra noored LISA DALAND ja LARS HJELLEN. Kuuleme misjonär ANU VÄLIAHO mõtteid vanglatöö vabatahtlikest ja oleme külas EELK Nissi Maarja koguduses, kus sügisel algas kogudusekool vabatahtlikele. Sarja toimetab PIRET RIIM kell 14 MISSIOONIKANDJA: ÜHISKOND ja KIRIK.    Vestlusringis on ILMAR TOMUSK, JANEK MÄGGI ja saatejuhina INDREK LUIDE Kell 15 ERR uudised; SAATEKAVA ja TEATED, 15.30 venekeelne pooltund Kell 16 Saates KESET KÜLA vaatavad LEEVI REINARU ja PEETER VIKMAN sellesuvisele misjoni suurüritusele - KRISTUSPÄEV Kell 17 TEATED, 17.15 vaimulik mõtisklus; kell 17.40 PIIBLIVÕTI Kell 18 ERR uudistesaade PÄEVAKAJA, siis Pereraadio  SAATEKAVA; kl 18.30  JÄRJEJUTT:  GOLDA MEIRI mälestuste raamatut “MINU ELU“. Loeb MARGIT PRANTSUS Kell 19 Piibliõppesaates SÕNA jätkame iganädalaselt Uue Testamendi käsitlemist. Tänase saate teema on  2 PEETRUSE KIRI. Kõnelevad PEETER ROOSIMAA, LEHO PALDRE ja  TIIDREK NURME. Sarja autor on  MARI  JÄRG Kell 20 KÜLALISESTUUDIO: MUUSIKA ILU. Oma mõtteid jagab Haapsalu Baptistikoguduse muusikatöö juht TAIMI KOPLI, kes peatselt tähistab oma esimest juubelit. Vestlust juhatab MARE PIHALK Kell 21 Loeb KÜLLIKE VALK lastele  edasi UNEJUTT enda kirjutatud raamatust OTT, VANAISA ja TEISED, seejärel SAATEKAVA ning RAADIOKANTSEL: TARMO LIGE jutlus teemal – KOHTUMINE ISAGA Kell 22 PR ja Raadio 7 ühissaates EESTIMAA, ÄRKA!, oleme Pirita kloostris ja uurime, mida tähendab alanud usuaasta nii kloostrielanikele kui katoliku kirikule Eestis. Saate paneb kokku  HELLE AAN Kell 23 Vaimulik mõtisklus; 23:30 Piiblivõti - Pühakirja sõnumit selgitab MEEGO REMMEL südaööl LEERITUND: II ja III  KÄSK. Raadio leerikursust viivad läbi kaks Tallinna vaimulikku, Toomkoguduse õpetaja URMAS VIILMAA ja Jaani koguduse õpetaja JAAN TAMMSALU. Sarja toimetab LIINA KÜTSON Kell 1 öösel HARTA RAAMATUTUNNIS tutvustavad  KÜLLI KUUSK ja JANEK KUUSK - LESTER SUMRALL’i raamatut „DEEMONID. VASTUSTE RAAMAT“   Neljapäeval:         kl 5.45  päeva vaimulik mõtisklus kl 6  Piibel Kaanest Kaaneni        kl 6.45  Piiblivõti
06.11.2012 22:00:17 RSS Klubi suviste MV paremad selgunud Tänavu aasta klubi suvised MV on lõppenud ja meistrid selgunud. Üksikmängu esikolmikusse kuuluvad Mihkel Nurm, Kalju Kalda ja Donatas Narmont. Tulemusi näed siin. Paarismängude järjestus on aga selline: 1. Kalju Kalda/Villu Teets 2. Madis Nurm/Mihkel Nurm 3. Alvar Loe edasi...
02.11.2012 13:12:57 RSS Hiiumaal saab uuesti loomi tappa Pärast 20 aastat on saarel jälle ametlik koht loomade veristamiseks. Plaan on sinna ka mandrilt loomi vedama hakata. - Maaleht
01.11.2012 16:15:00 DELFI Robert Peetson rahvarallil võidukas Robert Peetson Jõulumäe katsel. 27. oktoobril toimus Pärnumaal kolmandat aastat järjest ning käesoleva aasta neljas rahvaralli, mis oli ühtlasi 2012. a rahvaralli karikavõistluste IV etapiks ja 2012. a Moskvich Liiga karikavõistluste etapiks. Pärnumaal toimunud asfaldiralli korraldas OÜ A.N.R.O Ost. Rahvarallit sõideti väga prestiižikale Uno Aava rändkarikale. Sel aastal varasemalt toimunud ettappidest olid kaks rallit Läänemaa kruusateedel ja üks Virumaal Kehalas. Viimane toimuma pidanud ralli oleks pidanud olema 24. novembril Saaremaa kiviaedade vahelistel kruusateedel. Tänaseks on teada, et seda võistlust ei toimu, kuid käib tõsine töö selle nimel, et samal päeval korraldada Raplamaal rahvaralli. Tänavasõiduautodele toimunud ralli oli Pärnumaal neljandaks rahvaralliks, esimene sõideti 2003. aastal kruusarallina. Kell 10 Jõulumäe Tervisespordikeskusest alanud ca 22 kiiruskatse kilomeetriga rallit alustas 71 meeskonda. Kiiruskatsed toimusid Uulus, Suigus, Libatses ja Jõulumäel. Kiiruskatsed läbiti karussellsüsteemis kahel korral. Planeeritud asfaldiralli kujunes esimesel kuuel katsel eespool startinutele sisuliselt talveralliks. Päike soojendas asfaldi ruttu ära ja tagantpoolt tulnud said sõita juba puhtamal rajal. Stardirivis esimestena rajale läinud 4 wd autosid selline olukord ei soosinud ja ralli lõpuks oli parim selle klassi auto alles seitsmendal kohal. Pärnumaa Rahvaralli absoluudi võidu ja Uno Aava rändkarika võitis Pärnu-Jaagupist pärit Robert Peetson koos kaardilugeja Martin Tomsoniga autol BMW 325i, ühtlasi tähendas see võitu 2 wd suures klassis, ning ralli järgselt asuti punktitabelis klassi liidriteks. Absoluudi teise ja 2 wd väikse klassi esimese koha saavutas Honda Civicul Viljandlane Kert-Kaupo Kähr koos Vändrast pärit kaardilugeja Viljar Tammaiga. Absoluudi kolmanda ja 2 wd suure klassi teise kohaga lõpetasid ralli Nissan Sunnyga rajal olnud Martin Kutser ja Artur Metsare. Eelmisel aastal ralli võitnud Jaan Tammor/Martin Vihman tegid terve ralli vältel väga kiiret sõitu, kuid Uulu katse teisel läbimisel kaotasid kraavis kinni olles ligemale 9 minutit ja sellega enam kõrgetele kohtadele konkurentsi pakkuda ei suutnud. Enne Jõulumäe katseid noorteklassi liider olnud Sander Siniorg koos Cristen Laosega  sõitsid oma Honda Civiv Type-r-iga Jõulumäe katse teisel läbimisel natuke enne lõppu teelt välja ja katkestasid. Rajal oli ka kolm autot Lätist, kelledest 4 wd klassis sõitnud mehed saavutasid Mitsubishi Lancer EVO-ga väga tubli kolmanda koha. 4wd klassis Pärnumaaga seotud sõitjatest saavutasid  Riho Mikko/Lembo Mikko Subarul 12 koha ja Jaan Tammor/Martin Vihman Mitsubishil 14 koha. 2 wd suurte klassis võitsid Robert Peetson ja Martin Tomson, Alo Põder/Ranno Randma olid 8-ndad, Jüri Jürisaar/Andro Oviir 9-ndad ja Rainer Schultz/Mati Olde katkestasid. 2 wd väikeste klassis senised tabeliliidrid Karel Tölp/Priit Guljajev auto tehniliste probleemide tõttu starti ei saanudki. Pärnumaaga seotud meeskonnad siiski esindamata ei olnud. Klassi esikoha karika sai Kert Kaupo Kähri kõrval istunud Viljar Tammai, teise kohaga lõpetasid Vändrast pärit Janno Õis koos Freddy Tõnutarega. Janar Tammai/Kauri Tammai katkestasid käigukasti probleemide tõttu ja Kristjan Heamäe/Kristjan Laanemaa sõitsid teelt välja ning katkestasid. Naiste klassis said Monika Tamm/Steven Põder 4 koha. Korraldajate poolt tänan ralli õnnestumise eest kõige enam Jõulumäe Tervisespordikeskust. Oma enam kui 10 aastase rallide korraldamise juures on see olnud vaieldamatult parimaks võistluskeskuseks! Suure töö tegid ära Halinga OÜ, Uulu Mõis OÜ ja Urusalu OÜ radade ülesehituse ja maha võtmise juures. Ilma teie abita ei oleks olnud võimalik sellist võistlusrada kokku panna. Võistlustrass kulges mitmel pool eramaadesse jäävatel teedel ja platsidel, seetõttu suur tänu maaomanikele ja omavalitsustele. Oma õla panid võistlustele alla teede ehitusega tegelev ValiceCar OÜ, transpordiga tegelev OÜ Suigu Veod, ehitusega tegelev Ronella OÜ, heakorra ning kasvumuldade müügiga tegelev Matogard OÜ, kraanade müügiga tegelev Palgardi Kraanad, põllumajandusmasinate müügiga tegelev A. Tammel, palkmajade tootja GG-Group OÜ, Audi Pärnu esindus ja Dacia autosid müüv Pereauto, rehvimüügiga tegelev Uulu Rehv OÜ, lisaks veel Nurme Teedeehitus OÜ, Arboris OÜ, Uulu Mõis OÜ, Are Vallavalitsus, Halinga Vallavalitsus ja Tahkuranna Vallavalitsus. Veelkord suured tänud Jõulumäe meeskonnale! Korraldajate nimel võistluse juht Sven Heinlaid  
30.10.2012 07:58:32 RSS Ühisvee ja kanalisatsiooniga liitumise hind ja tingimused   Käesoleva vee ja kanalisatsiooniga liitumise kord ning tingimused kehtivad üksnes „Karksi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamise ja rekonstrueerimise projekti" raames puudutavaid kinnistuid alljärgnevatel tänavatelKARKSI –NUIAS : Piiri, Oru, Põhja, Arumäe, Rahumäe, Koidu, Niine, Kivi, Kivistiku, Umb, Nurme, Viljandi mnt, Kalda, Põllu, Veetorni, Aia ja Väike tänava piirkonnas vee või kanalisatsiooni peatrassi jaotusvõrgust saavad kinnistute omanikudKARKSI KÜLAS: Pargi ja Kivi tänava piirkonnas  vee või kanalisatsiooni peatrassi jaotusvõrgust saavad kinnistute omanikudPOLLI KÜLAS: Uus tänav ja Polli Mõisa tänava piirkonnas vee või kanalisatsiooni peatrassi jaotusvõrgust saavad kinnistute omanikud 1. Liitumistasu ühisveevärgiga maksab 200 eurot (hind sisaldab käibemaksu) ning tingimusel et liitujal on olemas varasem kehtiv liitumisleping ühiskanalisatsiooniga.2. Liitumistasu ühiskanalisatsiooniga maksab 250 eurot, (hind sisaldab käibemaksu)3. Liitumisleping sõlmitakse üksnes kinnisasja omaniku või notariaalselt tõestatud volitust alusel4. Kahe või enama kinnisasja omaniku puhul peab liitujal lepingu sõlmimise hetkeks olema teiste kaasomanike kirjalik nõusolek5. Liitumistasu tasub liituja kas ühes või kahes osas6. Liitumislepingu sõlmijal on võimalus kasutada tasumisel järelmaksu tingimusi kui:Liitumislepingu sõlmimisel tasub liituja esmase sissemaksena vähemalt 50% liitumistasust (hind koos käibemaksuga) ning soovitud järelmaksuperiood ei ületa 12 – st kalendrikuud alates lepingu sõlmimise hetkest.7. Enne 1 jaanuari 2015 liitumislepingu ja tasu tasunud kliendile võimaldatakse boonusena 200m ³ - ri ulatuses tasuta joogivett8. Boonus joogiveetarbimise eest kehtib ka juhul kui teenuslepingu sõlminud klient kasutab järelmaksutingimusi9. Liitunud ja boonust saanud klient hakkab joogivee eest tasuma hetkest kus boonusena nimetatud tarbimismaht (200m ³) saab täis või saabub kuupäev 1 jaanuar 201510. Liitumislepingu sõlminud klient tasub täies ulatuses kanalisatsiooniteenuste eest vastavalt kehtivale hinnakirjale11. Liitumistasuga kaasnev soodustus (boonus) ei kehti klientidele kus liitumist sooviv kinnisasja omanik ei ole Karksi valla kodanik12. Liitujal ei võimaldata liituda ainult ühisveevärgiga kui puudub liitumine tsentraalse kanalisatsioonisüsteemiga13. Kõigi eelnevate vee ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiste ning arendamiste projektides Karksi-Nuias, Karksi ja Polli külas kus on kasutatud Euroopa Liidu või Eesti riigi veemajandusprojektide toetusraha ( SA KIK) abi, kehtib ühisvee ja kanalisatsiooniga liitujale varasem liitumistasu tasumise kord ja tingimused14. Liituja kes ei jää eelpool nimetatud arendusprojektide piirkonda kuid soovib liituda ühisvee ja kanalisatsiooniteenusega, kasutab vee-ettevõtja liitumistasu suuruse määramisel tegelike kulusid mis hõlmab peatrassist rajatava torustiku maksumust koos liitumiskaevu rajamisega kinnistu piiril ning kus on arvestatud kõikide rajamiskulu komponentidega: projekteerimine, ehitamine, materjalid, riigilõivud, maksud sh kulud tänavate sulgemiseks ja transpordi ümbersuunamiseks ning teekatte ja haljasalade taastamiseks    
23.10.2012 16:51:33 RSS Raju pidu! Tõmmud hurmurid Kristjan Kasearu ja Unistuste-Roberto nautisid naiste ilu! Klubis Teater toimunud üritustesarjal Dom Party võis kohata mitmeid tuntud härraseid nagu modell Erik Nurm ja Kanal2 toimetaja Raivo Rimm, kuid naistega näisid enim jutu peale saavat siiski tõmmud hurmurid Kristjan Kasearu ja Teatri püsiklient \"Unistuse prints\" Roberto De Silvestri! - DELFI
05.10.2012 08:30:00 DELFI Tartu Kommertsgümnaasiumi loovtööde valikteemad 2012/2013 õppeaastal Õpetaja/juhendaja Teema 1. Katrin Aasmäe - Omaloomingulise muusikapala loomine ja ettekandmine. 2. Liina Arus - Erinevad marsimuusika liigid. Liikumise seadmine ühele marsimuusikale. 3. Astrid Aus - Omaloominguline näidend - Omaloominguline film 4. Ilona Borotkin - Mängude õhtu 1. klassile - Lugemisnurga kujundamine klassiruumis 5. Irina Fedossova - Mängulis-grammatiliste ülesannete koostamine ja valmistamine - Mängulis-sõnavaraliste ülesannete koostamine ja valmistamine 6. Lea Hanni - Näitevahendeid harilike murdude õppimiseks 7. Tiia Kalberg - Lauamäng „Tartu“ - Jutu- ja pildiraamat algklassi õpilastele 8. Elle Kaljuste - Erinevate tehnikatega kunstitööde näitus 9. Mart Kand - Keskaegne linnus. Maketi ehitamine - Keskaegsed söögikombed. Näidiskava koostamine. 10. Liina Karolin-Salu - Spordivõistluse korraldamine 11. Anne Kelus - Matemaatilised  ristsõnad 12. Merike Kilk - TKoG talveaed - Koduaia kujundamine - Õppefilm looduse majandamisest 13. Priit Kuusk - Rahvastepallivõistluse korraldamine ja läbiviimine 3-ndatele klassidele- Stereopildid 14. Kaja Künka - Filateelia – minu pere hobi - male on sport. Aga milline? 15. Merike Kütt - Minu (meie) luuleraamat - Minu (meie) juturaamat 16. Ellen - Lõiv Lossman - Romantismiajastu riietustest (albumi või maketi valmistamine) - Kaasaja rõivad (albumi või maketi valmistamine) 17. Rein Meister - Rahvaspordi mängud. Kasutamise võimalused tunnis 18. Alime Mishorlõ - Välisklassi territooriumi kasutamise võimalused - Meie kooli tekkel 19. Karin Mitt - Stend „Austraalia“ - Stend „Uus-Meremaa“ 20. Mario Mäeots - uurimustöö „Kodukeemia kasutamine“ - Fotode sari „Loodus linnas“ 21. Peep Nurm - Fotoreportaaž orienteerumisvõistluselt - Sporditeemalise fotostendi koostamine 22. Helin Oja - FIMO – savist ehete valmistamine - Traadist meisterdamine 23. Aare Ojamaa - Uurimistöö „Tuulegeneraatori efektiivsus“ 24. Jaan Olesk - Lindude hooldamine (lindude maja) - Eestimaa pusle – teema loodus 25. Ebe Palgi - Inspireeritud kirikinnaste mustritest - Rahvuslikest paeltest inspireeritud ehted 26. Merle Parv - Näidistööd tööõpetuse tunnis 4. klassile 27. Eve Ploomipuu - Jalgpall Saksamaal (stend) - Berliin- Saksamaa pealinn (reisijuht) 28. Aita Raudsepp - Mänguline tund matemaatikas 29. Karina Reinmann - „Spelling“ võistluse korraldamine nooremates klassides - Inglise keele päevade korraldamine nooremates klassides 30. Ülle Reinson - Matemaatilised lauamängud - Matemaatilised ristsõnad 31. Tiia Salu - Inglise vanasõnade/kõnekäändude võrdlus eesti vanasõnadega - Sõnamoodustamise võimalused inglise keeles (raamatu põhjal) 32. Sirje Soonsein - Rahvatantsupidude ajaloost - Järgmise laulupeo plakat 33. Lea Sokman - Omaloominguline jutu- või luuleraamat - Kinkeraamatu koostamine (koos õp. Elle Kaljustega) - Elulooraamatu koostamine (koos õp. Elle Kaljustega) 34. Ana Valdmann - Keskkonnasõbraliku kodu makett - Lauamäng selgroogsetest loomadest 35. Diana Annast - Keskustepäev 4. klassile 36. Õie Veber - Konkreetse õnnetusjuhtumi esmaabi analüüs erinevate kirjandusallikate põhjal - Viisakuse avaldumise vormid 37. Riina Voltri - Fotoromaan (lavastus) „Keskaegses kloostris“ - Fotolugu „Keskaegne Tartu“ 38. Marika Vares - Praktiline töö „Sõnumiga toolid“ - Kudumisgrafitiga kooli ümbrus omanäolisemaks. Praktiline töö 39. Sirje Peterson - Annelinnas ja selle läheduses paiknevad looduskaitsealused objektid - Kivimiringe 40. Helena Stamberg - Mängunurgad algklassiõpiastele - Koolimaja jõulukujundus (koos õp. Elle Kaljustega) 41. Kätrin Vilkmann - Lauamäng „Spordimaailm“ 42. Reelika Suviste - Matemaatika fotodes: minu kodukoha näitel (sõnapaar minu kodukoht asendub konkreetse töö puhul vastava linnajao, linna või tänava nimetusega)- Robotid meie igapäevaellu
21.09.2012 12:00:00 RSS Elu esimene maraton Paar nädalat tagasi joostud Ülemiste järve jooks andis mulle veendumuse, et võin maratoni starti asuda küll. Tundsin siis, et 14 kilomeetrit läksid lihtsalt nii kergelt, et mis siis sinna otsa 28 kilomeetrit veel ära ei ole.Tegelikult valdasid mind enne maratonile minekut üsna suured kahtlused. Trenni tegin ju üsna ebaregulaarselt: oli nädalaid, kus ma ei jooksnud üldse, 3-4 päevaseid pausi tuli suvel vahele lausa hulgi. Ka pikim ots oli mul 20 km kanti, kuigi tahtnuks ikkagi 30 km otsa enne ära proovida.Vaatamata kõigele oli otsus tehtud. Viimased maratonieelsed päevad olid üsna ärevad. Reedel olin parasjagu toriseva olekuga, laupäeval seevastu aga üsna tegus. Käisime perega lastejooksul, kus mõlemad poisid said ka oma järjekordse (kolmanda) jooksuvõistluse kogemuse. Seejärel põrutas ülejäänud pere naise isa sünnipäevale, mina aga koju puhkama. Puhkamisest oli asi siiski üsna kaugel, sest otsustasin hakata hoopis elamist kraamima. Lihtsalt ei suutnud niisama istuda ja raamatut lugeda. Koristamise otsa siis veel hea emotsiooniga Eesti-Serbia korvpallimäng.Maratonieelsel ööl, üllatus-üllatus, ei tahtnud kuidagi uni peale tulla, aga lõpuks kahe paiku siiski jäin magama. Vabaduse väljakule otsustasin hommikul jõuda suhteliselt viimasel hetkel ja mu meelest see asi toimis. Sain kodus hommikul tsipake rohkem lebotada ja stardipaigas ei pidanud ka seetõttu närveldama. Suuremaks soojenduseks puudus ju ka vajadus, sest tempot ei planeerinud ma ju maailma kõige kiiremat.Ja pihta ta hakkaski. Võtsin ennast targuu kõige aeglasema tempomeistri tuulde ja algusest peale tundsin, et just viie tunni tempo on mulle paras. Üsna naljakas vaheseik toimus juba esimesel kilomeetril Viru hotelli juures kui 5 tunni jooksjatest möödusid 4:30 jooksjad. Nende tempomeister Meelis Atonen viskas veel meile nalja, et tark ei torma. Siim Boikov kirjutas oma maratoniblogis, et Atonen oli väga vinge tempomeister, aga ma usun, et 5 tunni jooksjate tempomeistri Liis Tehveri vastu ta ikkagi ei saanud.Esimene suurem üllatus tabas mind Pirita teel, sest tuul oli ikka tõesti üsna ebameeldiv. Samas jõudu ju oli ja tempo oli ka täiesti vastuvõetav, seega probleeme ei tekkinud. Kuskil poole Pirita tee peal tuli meile vastu esimene mustanahaline. 5 tunni jooksjate grupp võttis selle vastu naerupahvaku ja aplausiga. Tervitasime ka järgnevaid jooksjaid ja saime ise vastu tervitatud teiste tempomeistrite gruppide poolt. Nii umbes seitsmendal kilomeetril üht järjekordset vastutulevat gruppi tervitades tekkis tõeline liigutusemoment: eriline tunne, kuidas jooksjad üksteist innustavad ja toetavad. Nagu mind maratoni teemadel harinud onupoeg Lasse ütles: inimene võib olla küll indiviid, aga maratonirajal raskustes olles on kõik ühe asja eest väljas. See on väga mõnus äratundmine!Kohe algusest peale sai selgeks, et 5 tunni grupp ei ole nii väga aja peale jooksjate grupp, vaid käis vilgas suhtlemine. Eriti jutukad olid kaks meest klubist „Kolm paksu“. Ise otsustasin pigem olla vait, sest energia ei ole ju raisata. Aga samas nende juttu oli päris huvitav kuulata. Kuskil 13-15 km peal „paksud“ juba teatasidki, et nende arust on tempo kuidagi kiire võitu.Veel hämmastas mind joogipunktide arvukus. Kodus andsin naisele lubaduse, et söön ja joon igas punktis. Täitsin ilusasti lubadust, aga need punktid tekitasid ka selle probleemi, et jäin väga tihti oma grupist maha. Edaspidiseks ülesanne: tuleb osata joostes juua (ja süüa). Aga väga suurt pingutust ei tulnud ka samas teha, et grupp uuesti kätte saada. Kõik oli kontrolli all.Tagasi kesklinna suunas joostes oli taas vastas ootamas Pirita tee, aga Piritalt saadud geel ja n-ö temposse sissejooksmine andsid justkui tiivad. Mingeid probleeme ma ei tundnud. Vastupidi, jooksin oma grupi eesotsas. Ühel hetkel mõtlesin küll, et ehk ei ole see kõige mõistlikum, aga kuidagi imelik tundus ka pidevalt n-ö teiste tuules joosta. Ja kui veel Kadrioru kandis kas siis lindilt või mingi muusiku esituses kõlas Alanis Morrisette’i „Ironic“, olid emotsioonid juba täitsa laes. Muide, Morrisette on ka ise maratoni jooksnud. Läbides selle 2009. aastal New Yorgis ajaga 4:28.45.Kuni esimese ringi lõpuni sujus jooks viperusteta. Tundus, et ka tempo oli lõpupoole pisut tõusnud. Kuna tempomeister oli omast käest võtta, ei vaevunud ma ise kilomeetri aegade jälgimise jms tegelema. Õigupoolest nautisingi pigem mõnusat kulgemist.Suure rannavärava juures saime ka liidri käest ringiga sisse ja paar tippmaratoonarit jõudsid meist veel enne esimese ringi lõppu mööda silgata. Schnelli tiigi juures pidid mind ergutama Merle ja poisid. Paraku ma neid ergutamas ei näinud, aga see mind ka ei häirinud, sest jooks sujus ja kõik oli hästi. Pärast kuulsin, et poisid olid maratonihommikul suhteliselt hilise ärkamisega. Poolmaratoni ajaks tuli 2:25.25 ja nii jooksime üsna napilt mööda ka poolmaratoni starti ootavast massist. Väga emotsionaalne oli see, kuidas kõik poolmaratoni stardi ootajad meid suure aplausi ja ergutustega tervitasid.Pool maratoni oli seljataga. Emotsioonid olid kõrged ja viis tundi tundus tol hetkel täiesti käegakatsutav. Kindlasti oli lisamotivaatoriks poole maa möödumisel ka asjaolu, et iga järgnev meeter tähistas mu isiklikku rekordit. Kunagi varem polnud ju ma poolmaratonist pikemat distantsi läbinud.Ühel hetkel hakkasid Narva maanteel poolmaratoni jooksjad mööduma, oli neidki, kes meist möödudes maratoonaritele au andsid. Ühel hetkel, nii umbes 25. kilomeetril jäin Pirita teel 5 tunni jooksjate grupist maha. See oli päris kurb hetk, sest mingil omasel moel oli oma grupp juba armsaks saanud. Õnneks ei tähendanud minu tempo langus siiski korralikku „haamrit“. Lihtsalt jalad ei liikunud enam nii kiiresti. Samas hullu polnud ka midagi, sest selleks hetkeks oli Pirita tee täis paksult poolmaratoni jooksjatest ja nii oli mõnus ühtse massina edasi liikuda. Mina natuke aeglasemalt, poolmaratoonarid minust möödudes kiiremini.Pirital metsa vahele jõudes tervitasid mind Merle ja poisid. Oli see vast meeldiv üllatus. Hüüdsin veel üsna reipalt, et varsti olen uuesti tagasi, sest paar kilomeetrit oli sellest kohast tagasipöörde kohani. Tagasi Merle ja poisteni jõudes oli mu samm aga tunduvalt töntsim ja ette rutates, veel töntsimaks see jäi. Pärast kuulsin Merle käest, et nende kolme-nelja kilomeetriga oli ikka mu liikumine ja olek kardinaalselt muutunud. Tagatipuks tahtis Ott veel minuga jooksu ajal raja äärest rääkima hakata ise samal ajal emme lükatavas tandemis mõnuledes. Küsimusi tuli nagu Vändraest saelaudu a la kuidas issi ikka nii kaugele on jooksnud jms. Õnneks asi siiski päris käest ära ei läinud ja sain varsti jälle oma jooksule keskenduda.Kõige hullem oli aga veel ees. Järgnevas kahes joogipunktis ei olnud paraku enam ka spordijooki ja geelegi Pirital enam ei jagatud. Ilmselgelt olid poolmaratoonarid teinud joogipunktides tõsise laastamistöö. Aga just maratoni viimased jooksjad vajanuks turgutust kõige enam. Aga muidugi kui häda käes, on vesi ja leib ka väga kõvad turgutajad! Neljandat korda Pirita teele jõudes liikusin vahepeal sama kiiresti kui mõned teised maratoonarid kõndides. Aga kõndima ma kordagi ei hakanud. Kogu maa liikusin Pirita teel siiski nagu tigu ja eks omajagu häiris ka see, et jagasin teed jalgratturite, lastega peredega jt mõnusat pühapäeva niisama veetma tulnud inimestega. Mu meelest võinuks maratoni rada jääda ikka ainult jooksjate päralt, aga noh, päris otsa ka ükski rattur ei sõitnud.Olin otsustanud, et ainsa enda poolt rajale võetud energiageeli tarvitan 35 kilomeetril. Kohest efekti ma sellest ei tundnud, aga kui ühel hetkel püüdsid mind kinni kaks alguses kõvasti juttu puhunud meest klubist „Kolm paksu“, suutsin nende ergutuste peale siiski end nendega koos tsipake kiiremas tempos kui enne jooksma sundida. Oh kui mõnus oli taaskohata oma grupi liikmeid! Ja uuesti raskeks enam ei läinudki, hoopiski „paksud“ jäid pärast Russalka joogipunkti maha.Jätkasime liikumist veel ühe kaaskannatajaga, kes erinevalt minust üsna palju kõndis. Mõtlesin, et proovin siis ka kõndida, aga no ei sobinud see mulle. Lõpuks jooksin ikka tüübil eest ära, aga enne jõudsime üsna palju juttu puhuda. Päris naljakas, maratoni alguses kui energiat oli palju, ei suvatsenud ma energiasäästu nimel kaaslastega väga rääkida, aga lõpus jätkus jõudu pikki vestlusi maha pidada. Kas just pikki, aga ikkagi. Enne kui ma eest ära jooksin, jõudis aga too tüüp veel 100 meetrit 10 kilomeetri jooksu liidri Tiidrek Nurme tempos püsida. „Loodan, et see sulle saatuslikuks ei saanud?“ avaldasin arvamust, ise vaikselt tempot kruvides. Ega mul seda väga raske ei olnudki teha, sest sadama piirkonna kandis oli juba 10-kilomeetri jooksjate mass minust möödumas ja tahes või tahtmata mind oma vooluga kaasa tõmmates. Tõsi, minu kiirus jäi neile siiski alla ja nii juhtus paaril korral, et peaaegu oleks mind suure hooga pikali joostud.Ühel hetkel olin igatahes Paksu Margareeta juures ja Merle ja poisid taas mind tervitamas. Selles kohas olevat Merle sõnul olnud mul juba hoopis teine minek. „Olen su üle uhke!“ jõudis Merle veel hüüda kui mina üha kiireneval sammul finiši poole silkasin, endal samal ajal silmad märjaks minemas.Maratoni viimased paar kilomeetrit oli ainult üks suur nauding ja rõõm. Sel hetkel mõtlesin, et miks juba finiš, tahaks veel joosta. Viimasele lõpusirgele jõudes oleks jõudu olnud ka väga korralikuks lõpuspurdiks, aga otsustasin sellest loobuda, et olla kindel, et lõpetan väga hea enesetunde ja reipusega. Umbes 50 meetrit enne finišit hüüdis veel keegi mind nimepidi. Ei teagi, kas oli keegi tuttavatest või mõni võõras (maratoonaritel olid ju nimed numbri peal kirjas ja nii ergutati mind rajal nimepidi veelgi). Vägev, mõnus, fantastiline! Tõelise eufooria tunne tabas mind finišis. Ja mis veel vahvam kui finišis ootavad sind ees kaks heas tujus poega ja musiga tervitav abikaasa! Pärast minu muljete ja emotsioonide kuulmist kirjutas mu naine Facebookis: “Ma tabasin, et maratoniga on sama nagu lapse saamisega. Kõigepealt teed tööd ja näed tükk aega vaeva. Siis tähtsal päeval on mõned tunnid väga-väga rasked, lausa nii rasked, et lubad endale, et sina enam iial seda ei tee! Kui see kõik on aga läbi, siis valdavad sind nii võimsad tunded, et mõne aja pärast ütled, et tahad seda veel kogeda!“Ma ei tea sünnitamisest küll midagi, aga maratoni joosta tahaks veel. No kasvõi et jõuaks ilusasti lõpuni 5 tunni tempos joosta. Ma tean, et mul on paremaks minemise osas väga suured reservid ja see teadmine on tegelikult hea teadmine.Täna, kaks päeva pärast maratoni käisin juba jalgrattaga tööl ja pean perega läbirääkimisi, et joosta järgmisel aastal jälle maraton. Nagu Lasse mullu pärast maratoni läbimist ütles: Elu on lill!Foto: Esimesel ringil Pirita teelt linna poole jooksmas. 5 tunni jooksjate grupi eesotas. Foto autor: Toomas Paesüld/Spordiportaal.ee.
12.09.2012 00:23:00 RSS
<< Start < 11 13 15 16 17 18 19 20 > End >>
Fin-Ram OÜ raamatupidamisteenused
Copyright © 2014. Meediaregister.